Eile näiteks oli teemaks vannitoa seinakappide paigaldus. Tehnoloogia siis selline, et seina tuleb kaks auku teha, sinna kaks tüüblit, neisse kaks konksu. Ja kapi tagumisel küljel on siis kaks teistpidi konksu, millega värk seina külge käib. Päris tõsised tüüblid ja konksud olid, pidi tegema 8mm puuriga.

Esimene kapp läks tegelikult WC-sse ja oli lihtne — mõõdulindiga enam-vähem mõõdud paika, loodiga sirgeks (augud kohakuti), naaskliga juhtauk sisse (et puuril oleks, kuhu istuda) ja siis muudkui puurima. Esimene ots oli krohvi ja see läks lihtsalt, teise otsa jaoks tuli lööktrelli löökrežiimi kasutada. Aga läks kah ilusti.

Teine kapp vannitoa seinal oli keerulisem, sest auk tuli puurida seina, mida katsid keraamilised plaadid, ja plaatidest läbipuurimine ei ole mitte nagu krohvist, et teed naaskliga augu ette ja lased nagu sulavõist. Naaskel plaadi peale ei hakka. Ma küll teadsin, et tuleb nats plaadi pinda liivapaberiga nühkida, aga minu mitmeminutiline nühkimine ei teinud talle eriti midagi. Siis kasutasingi “kuvalda”-tüüpi jõhkramat lähenemist, paigutades lihtsalt puuri otsa enam-vähem õigesse kohta, andes kõvasti hagu ja lootes, et puur ennast õiges kohas plaadi pinnast läbi sööb tulemus on muidugi see, et aukude kõrgused erinesid mõne millimeetri võrra ja õige-õige pisut sai värk viltu. Aga praktilist kasutust see ei sega ja silma ka ei hakka.

Plaatidest läbi puurimisel on see trikk, et ei tohi lööktrelli löökrežiimil kasutada, vaid tavalisel, sest kuigi plaatide pealmine kiht on kõva, ei ole nad alt tegelikult väga kõvad ja puur läheb ka tavalisel režiimil läbi. Lööktrell peksaks aga plaadi lihtsalt puruks. Plaadist allpool oli mingi tellis või betoon ja seal tuli muidugi löögiga teha.

Täna paigaldasin vannitoa lakke lampi. Laelampide paigaldusel on see tore lugu, et kui elektrijuhe ei ole mitte ehituse käigus paigutatud, vaid hiljem (nagu meil), siis on ta suhteliselt pinna lähedal krohvi sees ja alati on rõõmus võimalus elektrijuhtmesse puurida. Puurimise ajal on muidugi vool välja lülitatud, aga see võib tähendada seda, et kogu kupatus ei hakka hiljem tööle Aga kuna ma umbes (mitte täpselt) siiski teadsin, kust see kuramuse juhe läheb, siis trianguleerisin ennast juhtmest mööda ja tagasivaates võib öelda, et läks õnneks ja kõik toimib ja lambi korpus kah ei ole voolu all.

Aga lakke puurimisel juhtus selline lugu, et kaks auku läksid ilusti, aga kolmandal jäi umbes pool sentimeetrit vajalikust sügavusest puudu ja no tee või tina, anna puurile kõvasti pöördeid tavalisel või löökrežiimil, aga ei lähe edasi. Minu teooria on, et kuna siin on tõsised kandvad vahelaed, siis on nad raudbetoonist tehtud ja parajasti tabasime seda kohta, kus betoonil armatuur risti- või põikipidi jookseb. Ehk siis suht kapitaalset metallvarba. Ja minul oli ainult betoonipuur, mis tundub, et metalli eriti edukalt ei puuri.

Siis tuli kasutada leidlikku mõtlemist — tüübel lihtsalt vajaliku jupi võrra lühemaks lõigata kuna need tüübli ristipidi “ankrud” jäid ikka alles, mis teda kivi sees paigal hoiavad, siis tüübel jäi ikkagi funktsionaalselt toimima. Aga kuna lühem tüübel tähendas, et endine pikk kruvi oleks liiga palju välja jäänud ja ei oleks lampi suutnud õiges kohas paigal hoida, siis pidi süübima oma koduse tagavarakruvide kollektsiooni sügavustesse (no igast ehitusest jääb ju mõni uus või vana kruvi üle ) ja leida sealt sobiva läbimõõduga, aga mõnevõrra lühem kruvi, mida siis selle lühendatud tüübli puhul pruukisime. Plaan oli edukas ja lamp seisab ilusti üleval.

Selle lambiga sai nalja veel palju, sest konstruktor pakkus välja, et lae ja lambi metallkorpuse vahel peab olema veel mingi kuradi kummitihend, kuhu tuli muidugi ise kruvi- ja juhtmeaugud sisse lõigata. Ja kogu seda kupatust oli suht keeruline lakke saada ja kruvidega tüübleid tagada, aga lõpuks ikka õnnestus.

Tegelikult müüakse ehituspoes küll riista, mis suudab kuidagi varjatud juhtmed ja veetorud jms laes ja seinas välja raalida (väidavad, et kuidagi laseri abil???), aga see maksis 60 €, mida tol hetkel hindasime liiga suureks investeeringuks — ehku peale teha on lõbusam kuigi paljusid asju ma enam ehku peale ei tee, mida enne ehk tegin, näiteks elektritester on juba ammu olemas. Elektrijuhtmetega ei maksa nalja teha ja kaitsmete kirju usaldada, alati tuleb ikka üle testida, et kas vool sai välja.